Me kõik jääme vanaks

Kakskümmend kaks -

viimane taks

Kakskümmend kolm -

tuhk ja tolm

Kakskümmend neli -

loppui peli

Kakskümmend viis -

head aega siis

Pendulum

Kas elu on elamist väärt,

kui pendeldad olemiste vahel

või kui tantsid lähedal äärt

ning lased võidutseda pahel ?

Raha paneb rattad käima

raha pole muud

kui puuvillane paber

ja mahavõetud puud

rikkuri parim sõber

ja ei miskit muud

San Fran

Miks ei jäta sa juba

oma naist kodumaist ?

Kas küsima pead luba

armastada võõramaist?

Oma praegune elu hülga,

talle näkku sülga

ja tule minuga.

Ma viin su minema.

Sinna, kus päike loojub

ja kus asuvad tõelised

Ameerika mäed.

Küll sa näed,

kui hea võib minuga olla

ja et Kuldse Värava sild

on maailma parim kild.

Lähme koos Alcatrazi,

sinuga sinna jäängi.

Lilla lilla peal,

lillepärg peas.

Päike loojub seal.

San Fransisco,

lõputu disco.

Koduigatsus

Tahan juba olla teisel pool vett

ja maitsta taas Eesti mett

Päring

Miks

istud sa alati teisel pool tuba

Miks

sinu vaatamiseks puudub mul luba

Miks

pole sa minu oma juba

Tallinna taevas

Mulle meeldib vaadata Tallinna taevast

Seda, mis paistab Soome laevast

Neid ristiusu torne, morne

Neid, mida vaja polnud

Aga mis on ammu olnud

Mulle meeldib vaadata Tallinna taevast

Seda, mis kunagi ammu oli Rae, vast

Neid kauneid müüre – paekivi rivi

Neid, mida me ei ehitanud

Ja ei ole kunagi mehitanud

Mulle meeldib vaadata Tallinna taevast

Seda, mis kiirgab esiisade vaevast

Neid uhkeid vene alleid, palleid

Neid, mida me ei tahtnud

Mis meie pähe ei mahtund

Mulle meeldib elada Tallinna taeva all

Kus taevas on alati kergelt hall