Kallis vanem

Olin siin eile
Olen siin täna
Kas mõtled vahel meile?
See oleks kena

Olen siin täna
Ja olen siin homme
Ole nii kena
Kui tuled, too komme

Olen siin homme
Vahest ka pärast seda
Palun too komme
Kas võiksid seda teha?

Samas kui ülehomme möödub
Kas tunnen end löödult?
Ütle sina mulle
Sest sina lükkasid mu tulle

T.S.

meeletult tantsime täna õhtul
sest see võib olla meil viimane

ei meist keegi poe vara põhku
hea meelega endid piiname

kavalpea-ants eestlased ära lõhkus
sest vanapagan oli tiirane

laseme narva parem õhku
ja end takka ainult kiidame

Palun suudle mind suule
Võta mind endaga kaasa kuule
Ei ma suuda mõelda muule
Pühendan sulle isegi oma luule

Sõdur

Mind lükati kord lumehange
Sest eksisin, panin täiega pange
Ei helbeid täna öösel enam lange
Ma saan hakkama, olen kange

Kas elu on minu vastu liiga range?

Rasvane on uhke hundi rind
Mistõttu ta ei vaata sind
Andestusel on oma hind
Küll lõpuks oled vaba lind

Ups

Kas saamata jääb nüüd õhtune laks,
kui teispool maailma ootab sind laps?

Kas joomata jääb viimane lonks,
kui mänguõnge otsas ootamas on konks?

Kas ütlemata jääb lõplik adjöö,
kui meid edaspidi ühendab vaid töö?

Ma kahtlustan, et nii ongi just
nii palju siis meie tulevikust
ei kannata ma enam su isekust
vihkan, kuid saan aru sust

Südamesi

Seisan uksel
Süda tuksleb

Tuks, tuks
Võtab sõnatuks

Paigal ootan
Tahaks loota

Tuks, tuks
Võtab hingetuks

Vaatan sinna
Ihkan minna

Tuks, tuks
Võtab sõnatuks

Seisan uksel
Ei süda tuksle

Võttis hinge, tuks

Andestused

Kauni aadlidaami lokkides peitub varjukuld
Tema silmades võib näha põlemas kreeka tuld

Jala ei käi
Vale ei näi
Aina üksipäi

Ilusa noormehe suurim vara on ta keha
Tema paljas füüsis lõbustab nii koitu kui eha

Jala ei käi
Vale ei näi
Aina üksipäi

Sada sammu paremale, sada sammu vasemale
Tuhat pilku minevikku, tuhat pilku olevikku
Miljon tähte omale, miljon tähte sõbrale
Andestame vastastikku, unustame minevikku