Ups

Kas saamata jääb nüüd õhtune laks,
kui teispool maailma ootab sind laps?

Kas joomata jääb viimane lonks,
kui mänguõnge otsas ootamas on konks?

Kas ütlemata jääb lõplik adjöö,
kui meid edaspidi ühendab vaid töö?

Ma kahtlustan, et nii ongi just
nii palju siis meie tulevikust
ei kannata ma enam su isekust
vihkan, kuid saan aru sust